Kuidas kriitikast saab kingitus
Mul oli rõõm sel kevadel käia Rocca al Mare kooli gümnasistile rääkimas sellest, kuidas kriitikat anda, vastu võtta ja enda kasuks tööle panna. Tänaseks on need mõtted tänu Tiina Ristimetsale kaante vahele jõudnud ja ilmusid noortele suunatud raamatus „Tere, iseseisev elu. Häid nõuandeid noortele oma elu alguseks“ . Loe katkendeid raamatust:
Katkendeid Anu Prandi kirjutatud peatükist „Kuidas kriitikast saab kingitus“:
[– – –]
Mis juhtub, kui kuuled kriitikat
Mida tunned, kui sind kritiseeritakse? Millised emotsioonid sul vallanduvad ja millised tunded tekivad? Hetkeks läheb silme ees mustaks, hingamine muutub ja me tahame kas peitu pugeda või asume hoopis rünnakule.
[– – –]
Emotsioonid panevad meid tundma ebamugavalt ja seejärel käituma erineval viisil. Näiteks:
asud kaitsesse;
asud rünnakule;
tunned ennast süüdi;
oled solvunud;
oled vihane;
muutud tuimaks, ei reageeri üldse;
jääd vait jne.
[– – –]
Meie kaitsemehhanismid ehk kuidas reageerime
Evolutsiooni käigus on välja kujunenud, et ohu tekkimisel käivituvad kaitsemehhanismid, kaitsmaks ennast väljastpoolt tuleva ohu või rünnaku eest. Kaitsemehhanismid käivituvad automaatselt meie ajus. Kas me siis ei saagi midagi teha, kui toimida nii, nagu looduses toimivad loomad? Lasta valla oma iidsed instinktid ja reageerida esimesest emotsioonist ajendatult? Tunnetad ohtu ja kohe ründad?
[– – –]
Oluline on lihtsustatud kaitsemehhanismide käsitlusest aru saada, kuna kriitika saaja perspektiivist võib alateadlikult käivitunud kaitsemehhanism päästa lühiajaliselt – pääsed ebamugavast tundest sellel hetkel. Kas aga tänapäevases sotsiaalsetele suhetele ja koostööle suunatud ühiskonnas on sellest kasu? Vaevalt.
[– – –]
Allpool toon välja mõned meie kõige tavalisemad kaitsemehhanismid, mida kasutame ebamugavast olukorrast pääsemiseks.
Kaitsemehhanism 1 - Selgitused, selgitused ja vabandused
Selgitamine ei tarvitse olla ainult kaitsemehhanism. Kui saad kriitikat näiteks selle pärast, et hilined, siis see võib olla vastureaktsioon või ka strateegia (mida võib kutsuda ka hädavaleks või väikeseks valgeks valeks), et päästa ennast ebameeldivast olukorrast, kui hilinesid.
See võib kõlada näiteks nii: „Liiklus oli nii hull, ja kuna teel oli avarii, liiklus ei liikunud üldse, seisin lihtsalt ummikus” (ehk mina ei ole süüdi).
[– – –]
Nõuanne
Kui inimene hakkab ennast kaitsma selgitustega (vabandusega), on parim, kui oled lihtsalt vait ja kuulad. Kuula ja nooguta, ära hakka vastandama või tõestama, et ta valetab, ära vaidle. Kuula tema jutt rahulikult lõpuni. Põhjus, miks ei ole mõtet vaidlema hakata, on inimese psühholoogias. Inimene, kes luiskab enda kaitsmiseks, ei käitu ratsionaalsusest tingitud põhjustel, vaid ta tunnetab ohtu kas oma egole, kindlustundele või mõnel muul põhjusel.
[– – –]
Kui oled tema selgitused ära kuulanud, võid näiteks küsida: „Hästi, ma mõtlen siin, et kas sa oleksid saanud teha midagi teistmoodi, et nii ei oleks juhtunud” või „Kas sa mäletad, mis kell tulema hakkasid?” või „Kas teinekord saad arvestada sellega, et teel võib olla ummik?“
Aita ennast ise!
Tavaliselt kasutame selliseid väikseid valesid oma ego päästmiseks ja ebamugavast olukorrast väljatulemiseks. Samas takistab see meie enda arengut ja jätab tagantjärele ebameeldiva tunde. Lisaks vähendab usaldust meie vastu.
Sageli on valed läbinähtavad ning lisaks on meil endal tülikas meeles pidada seda, mida kellelegi valetasime. Suur oht on ennast järgmisel korral sisse rääkida. Üldiselt inimestele õnneks ei meeldi teadlikult valetada.
[– – –]
Harju endalt küsima, MIKS sa tegelikult nii käitusid. Kui jõuad näilikust põhjusest tegeliku põhjuseni enda sees, siis oskad otsa vaadata oma tegelikele hirmudele ja see aitab sind edasi.
[– – –]
Kaitsemehhanism 2 - Rünnak
Kriitika saaja asub ründama kriitika andjat. See võib olla viha, jonn või külm ja kalkuleeritud rünnak teise isiku vastu. See kõlab umbes nii, et kritiseerija peaks süüdistama ainult iseennast. Kokkuvõttes rünnatakse sõnumiga „vaata milline sa ise oled“, „mida sina ka sellest tead“, „sul ei ole mingit õigust mind kritiseerida“, „sa ei ole piisavalt hea, et mind kritiseerida“ jne. Vähendatakse teist isikut, minnakse isiklikuks, olgu teema mis iganes. Rünnak on tavaliselt „ise oled loll“ stiilis. See kaitsemehhanism käivitub sageli automaatselt.
Näiteid rünnaku kaitsemehhanismist.
Nõuanne
[– – –]
Lase teisel poolel ennast välja elada, ole vait ja rahulik. Rünnaku ajal ei kuula ta sind niikuinii. Suhtlusega saab jätkata alles siis, kui teine osapool on ennast tühjaks valanud. Kui kriitika oli suunatud sinu kui inimese vastu, võid näiteks peegeldada küsimusena tagasi, kui suudad olla rahulik ja sõbralik. Näiteks nii: kas ma sain õigesti aru, et püüdsid mulle ütelda ... sulle ei meeldi? Või vastata: hästi, ma kuulsin, mida sa ütlesid, kas saame sellest rääkida hiljem, kui me ei ole enam nii vihased. Vihase või ärritatuna ei tule jutust nagunii midagi välja. Kõikidel on õigus võtta aeg maha ja mitte lasta ennast kiskuda mõttetute süüdistuste alla. See olukord tuleb endale teadvustada (saada aru, et nüüd, sellel hetkel me ei lahenda midagi). Leppige näiteks kokku, millal räägite uuesti.
Aita ennast ise!
[– – –]
Näita, et oled võimeline hakkama saama ka kriitikaga, isegi kui süda peksab, nägu õhetab või nutt tuleb peale. Ära lase vihal võimust võtta. (Hea nipp on keskenduda hetkeks oma hingamisele ja paar korda sügavalt sisse ja välja hingata, võid sulgeda silmad. Nii rahuned automaatselt. Tunnista endale kasvõi mõttes, et oled väga vihane.)
Kui oled maha rahunenud, küsi endalt, mis sind tegelikult vihastas. Kas kogesid kriitikat ebaõiglasena? Vahel see ongi nii. Sageli ongi kriitika detailivaene ja liialdatud. Mõtle, mis võis seal taga olla.
[– – –]
Kellelgi meist ei õnnestu vältida kriitika või tagasiside tõttu ebamugavasse olukorda sattumast. Kindlasti paneme ka teisi oma kriitikaga ebameeldivatesse olukordadesse. Kui aga oleme teadlikud nii enda kui teiste inimeste looduse poolt kaasa antud kaitsemehhanismidest, kuulame ja püüame mõista teist osapoolt, valime oma sõnu ja kontrollime hääletooni, võime need möödapääsmatult ebameeldivad olukorrad lahendada nii, et kõigile jääb positiivne tunne ning lisaks õpime ise midagi, kuidas olla parem töös ja suhetes.
Kriitika saamine ja andmine on raske ja ebamugav, kuid ilma sellise ebamugavuse ja piiride nihutamiseta ei õpi me midagi uut ega arene.
Kasutage iga võimalust arendada endas oskusi kriitikaga rahulikult toime tulla. Siis on teil kindlasti eelis nende ees, kes seda ei oska.
Head katsetamist!
[– – –]
Kõikide kaitsemehhanismide ja toimetulekusoovituste kohta saad lugeda juba Tiina Ristimetsa kogumikraamatust „Tere, iseseisev elu!“
Telli siit: https://pilgrim.ee/raamatud/varske/tere-iseseisev-elu.html